• No results found

Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2020

Share "Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]"

Copied!
92
0
0

Loading.... (view fulltext now)

Full text

(1)

East  Asia-­‐Pacific  Early  Child  Development  Scales  

Instraksenol  Manuel  

   

 

Save  nem  blong  hem  (Praktis  nomo  –  No  givim  mak)   Ol  materiol  

  Nokat      

Wanem  blong   mekem  

 

Asesa  i  askem  nem  blong  pikinini  

 

Item  

Administration   1. Wanem  nem  blong  yu?        

 

Talem  long  pikinini  se  bai  yutufala  i  ple  sam  gem  (luk  long  gaedlaen)  

Domain  1  

Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save  aetem  i  stat  ia]iiiiii  I  stat  long  ples  

1. Item  1.Tingting  blong  taem  mo  spes:  save  talem  difrens  blong  insaed/aotsaed,  bifo/afta  

Materiol  

  1.2. Wan  box;  Tu  2.5cm  x2.5cm  bloks;  

3. 5  plastik  trak  wetem  ol  difren  kala  be  sem  saes  mo  sep.  

 

Wanem  blong   mekem    

1. Asesa  i  givim  ol  bloks  mo  box  long  pikinini  blong  pleple  wetem   fastaem  blong  mekem  hemi  no  fraet.  Afta  smol  taem  tekemaot  box   mo  ol  trak.  

2. Asesa  i  askem  pikinini  blong  laenemap  ol  trak  afta  hemi  askem   pikinini  sam  kwestin  blong  faenemaot  sipos  pikinini  i  save  sam   toktok  /words  we  asesa  i  wantem  faenemaot  sipos  pilinini  i  save  o   no.  

 

Item  

Administration   Toktok  blong  Asesa     Wanem  Asesa  i  mekem    

1. Hemia  sam  bloks.    

 

     

2. Plis  putum  wan  blok  long  box   mo  wan  aotsaed  long  box.   Naoia  bai  yumi  putum  ol  bloks  i   ko  wei.  

 

3. Hemia  sam  naes  trak.  Ol  trak  i   stap  mekem  wanem  noes?...  

 

1. Putum  2  blok  long  han  blong   pikinini.  Letem  pikinini  i  pleple   smol  taem  wetem  bloks  sipos   hemi  wantem.  

2. NO  GIVIM  POEN  

 

3. Pleple  wetem  pikinini.  NO  

GIVIM  POEN    

4. Givim  grin  wan  long  pikinini.   Kontinu  long  oda  stat  long  raet   saed  blong  pikinini  ko  long  left:  

(2)

4. Yu  save  helpem  mi  putum   olgeta  long  wan  laen?  Grin  wan   i  ko  fastaem.  Putum  

fastaem…….    

 

5. (Afta  taem  pikinini  i  mekem     ol   trak  i  laen  )  Plis  poen  long  trak   we  i  stap  stret  long  foret  blong   trak  ia?    

 

6. Plis  poen  long  trak  we  i  stap   stret  bihaen  long  trak  ia?    

pikinini  i  mekem  5  trak  i  stap   long  wan  laen.    

     

5. Poen  i  go  long  blu  trak    

 

6. Poen  i  go  long  blu  trak.    

     

Hao  blong   makem  mo   komens  

 

Putum  wan  blok  aotsaed  long  box   Poen  long  trak  stret  long  foret  blong   blu  trak    

Poen  long  trak  stret  afta  long  blu   trak.    

 

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

Total  (Max.3):                             Jenis  blong  

wanwan  kaontri  

 

 

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

 

Item  2.Tingting  long  saed  blong  kwantiti,  komperem  ol  kwantiti:  save  difrens  blong  mo  o  les  

(Stop  askem  Kwestin  2  mo  3  sipos  pikinini  i  kasem  zero  poen  long  kwestin  1.)   Materiol  

  PIKJA  BUK:    1. 3  mango  vs.  9  mango  

2. 8  frogs  vs.  6  frog  

3. 15  monkeys  vs.  16  monkeys  

Wanem  blong   mekem    

1. Asesa  i  soem  wanwan  fren  blong  ol  pikja  kad  long  pikinini  mo  askem   hem  blong  soem  wij  wan  nao  i  kat  mo.  

2. Asesa  i  watjem  tu  level  blong  interes  blong  pikinini  long  wanem  hemi  

stap  mekem.  

  Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Wanem  pikja  nao  i  kat  mo   mango?    

 

2. Wanem  pikja  nao  i  kat  mo  frog?    

 

3. Wanem  pikja  nao  i  kat  mo  

1. Soem  fes  pikja  mo  i  poen  i  ko   long  tufala  saed  blong  pikja.   2. Soem  nambu  pikja  mo  poen  i  ko  

long  tufala  saed  long  pikja.     3. Soem  namba  3  pikja  mo  poen  i  

(3)

monkey?  

   

Hao  blong   makem  mo   komens      

Stret  long  3  vs.  9      

Stret  long  8  vs.  6      

Stret  long  15  vs.  16      

   

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1  

Total  (Max.3):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Pear  to  mango    

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

 

Item  3.Save  long  ol  Namba:  Save  pikimap  stret  namba  blong  object  taem  asesa  i  soem  wan   namba  (No  askem  Kwestin  3  mo  4  sipos  pikinini  I  no  kasem  wan  poen  long  kwestin  2  )     Materiol  

  1.2. 30  bloks  (2.5  cm  x  2.5  cm)  Wan  pis  waet  pepa  

 

Wanem  blong   mekem    

1. Asesa  i  putum  30  bloks  long  foret  blong  pikinini  mo  askem  hem  blong   putum  wan  stret  namba  blong  ol  blok  long  wan  pis  pepa.  Asesa  i  askem   4  taem.  

2. Asesa  i  watjem  tu  level  blong  interes  blong  pikinini  long  wanem  hemi   stap  mekem.  

 

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Hemia  wan  fild  (plegraon)  soem  

waet  pepa.    

2. Plis  putum  3  bloks  long  fild  ia.  

3. Plis  putum  7  bloks  long  field  ia.  

(stop  long  ples  ia  sipos  pikinini  i   givim  rong  ansa)  

4. Plis  putum  15  bloks  long  fild  ia.   5. Plis  putum  29  blocks  long  fild  ia.    

 

1. Putum  30  bloks  long  foret  blong   pikinini  olbaot  nomo  mo  askem   long  pikinini  blong  putum  wan   stret  namba  blong  ol  bloks  long   pis  pepa  ia.     Askem  hem  i   traem  4  taem.  

2.     Asesa  i  mas  wait  abaot  10   sekon  afta  pikinini  i  putum  ol   blok  long  pis  pepa  blong  mekem   sua  se  bai  pikinini  i  nomo  putum   sam  mo  bloks.    

(4)

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Putum  3  bloks  long  pepa    

Putum  7  bloks  long  pepa    

Putum  15  bloks  long  pepa    

Putum  29  bloks  long  the  pepa    

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

Total  (Max.4):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

 

Domain   Cognitive  Development  

(5)

 

Item  4.Save  ol  namba:  kaontem  ol  objekt  (No  askem  Kwestin  2  mo  3  sipos  pikinini  i  no  karem   poen  long  kwestin  1)  

Materiol    

30  bloks  (2.5  cmx2.5  cm)  

 

Wanem  blong   mekem    

1. Asesa  i  putum  3  bloks  long  foret  blong  pikinini  mo  soem  long  hem  hao   blong  kaontem  ol  samting  ia  wan  bai  wan,  afta  asesa  i  askem  hem   blong  kaontem  everi  30  bloks  ia  wan  bai  wan,  letem  hem  i  kaontem   hamas  hemi  save  kaontem.    

2.  Asesa  i  watjem  tu  level  blong  interes  blong  pikinini  long  wanem  hemi   stap  mekem  

 

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Asesa  i  poen  ko  long  wan  blok   mo  i  talem  aot  strong  se  “1”,   finis  i  pusum  blok  ia  i  ko  long   saed  mo  i  poen  long  nekis  blok   mo  talem     “2”  finis  i  pusum  i  ko   stap  wetem  fes  blok,  naoia  i   poen  ko  long  namba  3  blok  mo   talem  “3”  finis  i  pusum  i  ko   wetem  ol  narafala  bloks.      

   

2. Plis  kaontem  ol  blok  ia  olsem  mi   bin  mekem  mo  talem  long  mi   hamas  blok  yumi  kat.    

   

1. Asesa  i  putum  3  bloks  long  foret   blong  pikinini  mo  i  soem  olsem   wanem  blong  kaontem  olgeta   wan  bai  wan.  

 

.  

         

2.  Asesa  i  adem  27  mo  bloks  olbaot   long  foret  blong  pikinini  mo  askem   hem  blong  kaontem  ol  bloks  ia  wan   bai  wan  mo  kaontem  hamas  hemi   save  kaontem.    

 

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Kaontem  bitwin  1  to  10  blok(s)  i   stret  

 

Kaontem  narafala  10  bloks  (from   the  11th  to  the  20th  blok)    

 

Kaontem  lasfala  10  blok  (from  21st   to  the  30th  blok)  

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

Total  (Max.3):                

Jenj  blong   wanwan  kaontri    

 

(6)
(7)

Item  5.Kat  Save  long  ol  Namba:  Save  kaontem  bai  hat  

  (Sipos  pikinini  i  save  kaontem  29  bloks  long  Item  4,  givim  3  poens  long  Item  5  mo  nomo   askem  kwestin.  Sipos  pikinini  i  kasem  less  than  3  poen  long  item  4,  mekem  namba  5.)    

Materiol  

  Nokat    

Wanem  blong   mekem    

1. Asesa  i  askem  pikinini  blong  kaontem  kasem  30  (no  usum  bloks).       2.Asesa  i  watjem  tu  level  blong  interes  blong  pikinini  long  wanem  hemi   stap  mekem  

  Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Plis  kaontem  strong  1  ko  kasem   30  (Sipos  i  no  kat  ansa  talem,   “Plis  yu  save  kaontem  strong   blong  mi  harem.”)        

 

 

Hao  blong   makem  mo   mekem  ol   komens    

Kaontem  kasem  10  i  stret    

Kaontem  kasem  20  i  stret    

Kaontem  kasem  30  i  stret    

(Sipos  pikinini  i  kasem  sam  long  ol   difikol  kwestin  i  stret,  plis  givim   kredit  long  pikinini)  

 

 

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

Total  (Max.3):                

Jenj  blong   wanwan  kaontri    

 

Domain   Cognitive  Development  (Lanem  blong  save)  

   

Item  6.  Tingting  blong  ademap  mo  tekawei  ol  namba  

(A)  Save  ademap  ol  namba  (No  askem  kwestin  2  mo  3  sipos  pikinini  i  nokat  poen  long  kwestin  1)   Materiol  

  PIKJA  BUK:  2  mango  long  left  saed  mo  wan  mango  long  raet  saed.       Wanem  blong  

mekem    

1. Asesa  i  askem  Kwestin  1  wetem  pikja,  finis  i  askem  Kwestin  2  mo  3  no  

kat  pikja.    

(8)

Item  

Adminstration   1. Mami  i  pem  2  mango  fastaem  finis  hemi  pem  wan  mo.  Hemi   pem  hamas  mango  everiwan?   2. 3  plus  4  i  mekem  hamas?  

     

3. 8  plus  3  i  mekem  hamas?    

 

1. Asesa  i  soem  pikja.  (Sipos  hem  i   usum  wanwan  mango,  soem   everi  mango  wantaem)     2. Stop  long  ples  ia  sipos  pikinini  i  

no  kasem  poen  long  kwestin  ia.   Tekemaot  pikja/mango  afta   kwestin  1.  

3. Asesa  i  askem  Kwestin  2  mo  3  no   usum  pikja.  

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Stret  ansa:  3      

Stret  ansa:  7    

Stret  ansa:  11    

 

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

Total  (Max.3):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri   Apol  i  go  long  mango    

Domain   Cognitive  Development  (lanem  blong  save)    

(B) Save  tekemaot  o  sabtraktem  ol  namba  (  No  mo  askem  kwestin  2  mo  3  sipos  pikinini  I  no   kat  poen  long  kwestin  1)  

Materiol  

  PIKJA  BUK:  Faef  mango     Wanem  blong  

mekem    

1. Asesa  I  askem  Kwestin  1  wetem  pikja,  finis  askem  Kwestin  2  mo  3  no   wetem  pikja.    

2. Asesa  i  watjem  tu  level  blong  interes  blong  pikinini  long  wanem   hemi  stap  mekem  

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Hemia  5  mango.  Mami  I  kivim  4   long  apu/bubu.  Hamas  I  stap?      

2. 6  tekemaot  2  hamas  I  stap?      

3. 10  tekemaot  7  hamas  I  stap?    

1. Asesa  I  some  pikja.  (Sipos  yu   usum  wanwan  apol,  soem   everiwan  wantaem.)    

2. Stop  long  ples  ia  sipos  pikinini  I  

no  kasem  wan  poen.  Tekemaot  

pikja/mango  afta  long  Kwestin   1.  

3. Asesa  i  askem  Kwestin  2  mo  3    

no  wetem  pikja.   Hao  blong  

makem  mo   komens    

Stret  ansa  :  1      

Stret  ansa  :  4    

Stret  ansa  :  3    

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

(9)

 

Total  (Max.3):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Apple  change  to  mango  

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

Note.  Asesa  I  kivim  sko  long  pikinini  sipos  I  stap  triam  blong  asarem  ol  kwestin  afta  long  5  fala  

wok  ia  long  CD    

(10)

 

Item  7.  Hao  blong  fomem  wan  tingting:  Putum  ol  object  long  ol  grup/o  katekori  folem  model   pikja    

Materiol    

1. Pikja  blong  wan  pleigraon    

2. Pikja  blong  wan  klasrum  

3. Smol  pikja  kads  blong  wan  swing,  wan  slaed,  wan  smol  saes  baisikol,   wan  smol  saes  lada  blong  klaem,  wan  meri  ko  raon,  wan  trampoline,   wan  pensil  box,  wan  rula,  wan  raba,  wan  skul  bak,  wan  jok,  wan  pen.   4. Tu  box  we  tufala  i  sem  kala  nomo.  

 

Wanem  blong   mekem    

1. Asesa  i  askem  pikinini  blong  putum  pikja  kad  we  i  stret  long  pikja  long   box  i  ko  long  stret  box.    

 

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Ol  man  i  save  usum  ol  difren   samting  long  difren  ples.   Eksampol,  hemia  i  wan  ple   graon,  ol  man  i  pleple  long  ples   ia.  Hemia  i  wan  klasrum,  ples   we  ol  pikinini  i  ko  blong  lan.      

2. Praktis:  Naoia  bai  mi  askem  yu   blong  talem  long  mi  wea  nao   bai  yu  usum  ol  samting  we  bai   mi  soem  long  yu  finis  yu  putum   long  stret  box.    

 

3. Bai  yu  usum  swing  wea?  

(  Pikinini  i  ansa)  Yes/No,  yumi   plei  long  swing  long  plei  graon.   Bai  yumi  putum  kad  ia  i  ko  long   box  blong  plei  graon.  

 

4. Yu  save  usum  pen  wea?  

(Pikinini  i  ansa)  Yes/No,  yumi   usum  pen  long  klasrum  blong   lanem  samting.  Bai  yumi  tu   putum  kad  ia  I  ko  long  box   blong  klasrum.  

5. Asesmen:  Naoia  bai  mi  givim  yu   sam  mo  pikja.  Bai  yu  usum……..   wea?  (Talem  nem  blong  ol   object  taem  yu  stap  putum  long   foret  blong  pikinini.)  

 

1. Asesa   I   putum   ple   graon   pikja   mo   klasrum   pikja   long   foret   blong   pikinini,   mo   putum   wan   box   bihaen   wanwan   pikja,   mo   putum   pikja   kad   long   foret   blong  pikinini.    

                   

2. Asesa  i  soem  pikja  blong  swing.      

3. Asesa  I  soem  pikja  blong  pen.    

   

 

4. Sipos  pikinini  i  no  kivim  stret   ansa  long  item  ia,  givim  stret   ansa  finis  askem  pikinini  blong   traem  bagegen.  Afta  long   namba  tu  (2)  trial  ia  givim  stret   ansa  afta  nomo  givim  janis   blong  trial.    

(11)

5. Asesa  i  kaontem  ol  namba   blong  ansa  afta  taem  ol   asesmen  i  finis  o  long  taem   blong  10  minit  brek.  

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

6  -­‐  7  aot  long  10  i  stret    

 

8  -­‐  9  aot  long  10  i  stret.    

 

Note.  –No  kivim  poen  long  ol  praktis     (Sipos  pikinini  i  kasem  stret  ansa   blong  wan  had  kwestin,  plis  mekem   sua  se  yu  presem  hem  o  givim  kredit   long  hem)  

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

Total  (Max.2):                

Jenj  blong  

wanwan  kaontri   Change  picture  of  play  ground  and  classroom  and  the  objects  

Domain   Cognitive  Development  (Lanem  blong  save)    

 

Item  8.  Sikwensing  mo  seriation:  Save  komplitim  wan  simple  paten  folem  rul  blong  ordering.   Nomo  mekem  Kwestin  3  sipos  pikinini  i  no  kat  poen  long  Kwestin  1  mo  2)  

 

Materiol  

  Tri  bitbit  we  oI  i  putum  long  wan  paten,  we  wan  wan  paten  i  gat  4  janis  blong  bitbit  we  i  no  stap.           Wanem  blong  

mekem    

Asesa  soem  pikja  blong  wan  jen  we  oli  mekem  wetem  ol  bitbit  mo  askem   pikinini  ia  blong  talem  wanem  bitbit  bai  i  kam  after  fes  wan.  

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Hemia  i  wan  haf  blong  wan   naes  jen  blong  wan  woman.   Hemi  kat  wan  naes  paten  –  Luk   ol  bitbit  ia.  Wij  wan  long  ol   bitbit  ia  bae  hemi  kam  afta   hemia?    

 

2. Hemia  wan  narafala  jen.  Wij  

wan  afta.  (Talem  bagegen  blong   narafala  paten)  

1.  Asesa  i  poen  long  pikja  blong   paten  ia  long  buk,  long  left  saed   blong  Asesa  ko  kasem  raet  saed.      

   

3. Asesa  i  mekem  wan  sekol  

wetem  finga  blong  hem  raonem   fofala  raon  sep  ia.    

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Stret  ansa:  bigfala  waet  sekol  

 

Stret  ansa:  smol  waet  skwea   (Stop  long  ples  ia  sipos  ol  narafala   ansa  i  no  kat  poen  )  

   

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

(12)

Stret  ansa:  waet  skwea  

  □     0                   □     1    

Total  (Max.3):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

(13)

 

9.  Memori,  Folem  fulap  instraksen:  folem  3  step  intraksen  we  asesa  i  givim  wantaem.     Materiol  

  Wan  blok      

Wanem  blong   mekem    

Asesa  i  putum  blok  long  tebol  mo  askem  pikinini  blong  lisen  mo  mekem   folem  instraksen  blong  asesa  we  igat  3  steps  long  hem.    

Notes.  1.  No  ripitim  instraksen.  2.  No  mekem  saen.    

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Yu   lisen   gut   long   trifala   samting   bae   mi   talem   mo   mekem   stret   wanem   bae   mi   talem   long   yu.     Plis   wait   ko   kasem   mi   finis   totktok.  

 

2. (Talem  slo  mo  klia).  Naoia  plis   karem  kam  blok  ia,  mo  sit  daon   long  jea  mo  clapem  han  blong   yu  two  taem.  

 

Yu  no  mas  mekem  eni  bodi   lanwis  o  saen  blong  talem  ansa   long  pikinini.  

 

1. Asesa  i  soem  pikinini  we  ples  blok   i  stap  mo  mekem  sua  se  blok  ia  i   stap  long  we  long  pikinini  blong   hemi  mas  stanap  go  blong  tekem   blok.    

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Tekem  blok  i  kam  long  asesa   1.  

 

Sitdaon  long  jea    

 

Klapem  han  (eni  namba  blong   taem)  

     

Klapem  han  tu  taem  (egstra  poen   sipos  hemi  klap  2  taem  nomo)  

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

     

□     0                   □     1    

Total  (Max.4):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

 

(14)

 

Item  10.  Short-­‐term  memori,  toktok:  talem  fulap  taem  5  i  go  kasem  7-­‐  wod  sentens  (Stop  blong   askem  Kwestin  2  sipos  pikinini  I  no  kasem  poen  long  1,  stop  askem  Kwestin  3  sipos  pikinini  I  no   kat  poen  long  kwestin  2.)  

Materiol   Nokat  

Wanem  blong   mekem    

Asesa  i  askem  pikinini  blong  lisen  gud  mo  riptim  3  sentens  wan  by  wan  afta   asesa  i  ridim.    

Note.  Yu  no  mas  talem  sentens  ia  bagegen.  Talem  wan  taem  nomo.  

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

Bai  mi  ridim  wan  sentens  long  yu.   Plis  talem  sentens  ia  afta  mi:      

1. Mi  ko  long  stoa  (Stop  sipos  hemi   talem  i  no  stret))  

Naoia  lisen  long  hemia.      

2. Mi  pem  loli  long  stoa.  (Stop  sipos   I  no  stret)  

Nao  lisen  long  hemia.      

3. Mi  serem  ol  loli  wetem  ol  fren   blong  mi.  

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Ripitim  5-­‐word  sentens  ia  (Stop  long   ples  ia  sipos  ansai  i  no  stret)  

 

Ripitim  6-­‐word  sentens  

(Stop  long  ples  ia  sipos  ansa  I  no   stret)  

Ripitim  7-­‐word  sentens    

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

Total  (Max.3):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri      

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

(15)

 

Item  11.  (a)  Putum  ol  kad  long  ol  difren  krup:  putum  long  kala    

       

Materiol  

  • 2  trei  blong  aranjem  ol  kad  wetem  wan  sheet  bihaen  long  tufala  trei  blong  sapotem  ol  target  kad  mo  mekem  i  isi  blong  soem  ol  kad  ia  taem   yumi  stap  usum  long  aktiviti  ia.      

 

• 2  kad  (wan  blu  rapet  mo  wan  red  bot).    

• 14  tes  kad  (7  kad  we  i  soem  wan  red  rapet  mo  7  kads  we  i  soem  wan   blu  bot).      

Wanem  blong  

mekem   1. Asesa  i  askem  pikinini  blong  putum  6  kad  long  sem  kala  insaed  long  stret  trei  mo  putum  PIKJA  I  MAS  LUKLUK  DAON.     Item  

Administration   1.  Hemia  wan  blu  rabit  mo  hemia  Asesa  i  talem   Asesa  i  Mekem   wan  red  bot.  Naoia  bai  yumi  ple  

wan  kad  gem.  Hem  i  wan  kala  gem.    

 

2.  Long  kala  gem  ia  everi  blu  kala  i   ko  long  ples  ia  mo  ol  red  wan  i  ko   long  ples  ia.    

   

3.Luk,  hemia  wan  blu  wan.  Hemi  ko   long  ples  ia.  Sipos  hemi  blue,  hemi   go  long  ples  ia,  be  sipos  hemi  red   bai  hemi  ko  long  ples  ia.  

     

4.  Nao,  hemia  wan  red  wan.  Bai   hem  i  ko  wea?  Hemia  bai  i  ko  wea?      

5.  (Sipos  pikinini  i  tekem  kad  mo   putum  long  ol  stret  trei  blong  hem  )   i  gud  tumas.  Yu  save  hao  blong  ple   kala  gem  ia.    

       

6.  (Sipos  pikinini  i  no  mekem  gud)   No,  hemia  i  red  so  hemi  mas  ko   long  ples  ia  long  kala  gem  ia.  Yu   save  helpem  mi  putum  red  wan  ia   long  stret  ples  blong  hem?      

7.  Naoia  turn  blong  yu.  Tingbaot   sipos  hemi  blu  bai  yu  putum  long   ples  ia  be  sipos  i  red  bai  i  ko  long  

1. Asesa  i  putum  2  sorting  trei  saed   by  saed  long  foret  blong  pikinini,   mekem  sua  se  i  stap  klosap  long   pikinini  blong  hem  i  save  kasem.    

2. Wan  kad  wetem  blu  rabit  i  stap   bihaen  long  trei  long  left  saed   blong  pikinini,  mo  wan  red  bot  i   stap  long  trei  long  raet  side.  

 

3.  Asesa  i  poen  long  trei  long  left   (blu)  mo  long  raet  saed  (red).  

     

4.  Asesa  i  putum  blu  bot  test  kad   long  left  tray,  fes  daon.  

 

5.  Asesa  i  soem  red  rabit  test  kad   long  pikinini.    

 

6.  Asesa  i  mekem  sua  se  kad  i  stap  

fes  i  luk  daon  long  stret  trei  blong   hem.  

 

   

7.  Asesa  i  jusum  wan  test  kad,  soem   long  pikinini  mo  askem  hem  blong   putum  long  atret  trei.  

 

(16)

ples  ia.    

 

8.  Hemia  red  wan  putum  long  stret   trei  wetem  pikja  lukluk  daon.    

 

9.  (Sipos  pikinini  i  mekem  i  stret  o  i   no  stret  yu  mas  no  toktok  long  wan   wei  olsem  yu  jajem  hem.  No  talem  

“OKEY”)  Talem  bai  yumi  mekem  

wan  mo.    

10.  (Ripitim  ol  rul)  Tingbaot  sipos  i   blu  i  ko  long  ples  ia,  mo  sipos  i  red  i   ko  long  ples  ia.    

 

11.  Hem  ia  wan  blu  wan.  Bai  i  ko   wea?  (Ripitim  kasem  everi  6  kad  i   finis).  

mekem  sua  se  hemi  sem  kala   eksampol,  red  rabit,  maybe  jusum   sem  wan  2  taem  nomo.    

 

9.  Asesa  i  soem  kad  long  pikinini  mo   askem  kala  blong  kad  mo  bai  hemi   putum  wea?  

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Sotemaot  6  test  kad  long  stret  kala.  

  □     0                   □     1    

Total  (Max.1):                

Jenj  blong  

wanwan  kaontri.      

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

(17)

 

(b) Putum  ol  kad  long  stret  krup:  Putum  kad  long  sep   Materiol  

  Sem  mak  olsem  Item  11(a)      

Wanem  blong   mekem    

1. Kohed  stret  folem  item  11  (a)  mo  no  stop.  

2. Asesa  i  askem  pikinini  blong  putum  6  kad  FES  DAON  long  ol  sep  long   stret  trei  blong  hem.  

 

Item  

Administration   1. Asesa  i  talem  Naoia  bai  yumi  ple  wan  niu   Asesa  i  Mekem   gem.  Bai  yumi  nomo  ple  kala  

gem.  Bai  yumi  ple  sep  gem.   Long  sep  gem,  ol  rabit  i  ko  ia   mo  ol  bot  i  ko  long  ples  ia.     Tingbaot,  sipos  i  wan  rabit   putum  long  ples  ia,  be  sipos  i   wan  bot  putum  long  ples  ia.    

 

2. Hemia  wan  rabit.  Bai  i  stap   wea?  Plis  putum  fes  daon  long   trei  ia.  

 

3. (Sipos  pikinini  i  mekem  i  stret  o   i  no  stret  yu  mas  not  toktok   long  wan  wei  olsem  yu  jajem  

hem.  No  talem  “OKEY”)  Talem  

bai  yumi  mekem  wan  mo.    

4. (Ripitim  ol  rul)  Tingbaot  sipos   wan  rabit  i  ko  long  ples  ia,  mo   sipos  I  wan  bot  I  ko  long  ples   ia.  

 

5. Hem  ia  wan  bot.  Bai  i  ko  wea?   (Ripitim  kasem  everi  6  kad  i   finis).    

1. Asesa  i  poen  ko  long  trei  long  left   saed  (rabit)  mo  long  trei  long   raet  side  (bot).    

     

2.  Asesa  i  lego  ol  taget  kad  mo  o  i   test  kad  we  i  bin  sotemaot   fastaem  finis  long  trei.      

     

     

3.  Asesa  i  jusum  wan  test  kad  mo  i   mekem  sua  se  sem  sep  kad  i  save   kamap  bagegen  tu  taem  nomo.   Asesa  i  soem  kad  mo  askem  sep   blong  kad  mo  bai  i  ko  long  wanem   trei.    

(18)

Hao  blong   makem  mo   komens    

Sortem  6  test  kad  long  sep  blong   hem.  

 

□     0                   □     1    

 

Total  (Max.1):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri.    

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

(19)

 

Item  12-­‐14.  Concept  formation:  Putum  ol  samting  long  tri  fala  kraeteria    

Materiol  

  1. Pikja  kad  long  3  fala  sep(sekol,skwea,traeankol),  long  3  kala  (red,yelo,blu)  long  3  saes  (bigwan,  medel  saes  mo  smol).       2. Tri  pis  A4  saes  pepa.    

Three  pieces  of  A4  paper  (to  be  provided  by  the  country).   Wanem  blong  

mekem    

Asesa  i  askem  pikinini  blong  sortem  9  pikja  kad  ia  i  ko  long  3  grup  long  3   difren  wei.    

 

Item  

Administration   1. Naoia  yumi  kat  plante  mo  kad  Asesa  i  talem   Asesa  i  Mekem   We  have  more  picture  cards  

now.    

2. (Item  12)  Plis  putum  olgeta  long   3  grup  we  yu  luk  se  oli  semak  o   oli  ko  wan  ples.  

   

3. (Item  13)  Plis  putum  olgeta  long   3  narafala  grup.    

     

4. (Item  14)  Yu  save  tingbaot  wan   mo  wei  blong  putum  ol  pikja  kad   tugeta?    

 

1. Asesa  i  putum  9  fala  pikja  kad   long  tebol  mo  miksim  olbaot.    

2. Asesa  i  putum  3  fala  pis  pepa   long  foret  blong  pikinini  mo   explenem  wanwan.  

   

3. Asesa  i  tekem  ol  kad  mo  tilim   finis  putum  long  tebol  mo  askem   pikinini  blong  sortemaot  long   wan  difren  wei.  

 

4. Asesa  i  tekem  mo  tilim  ol  pikja   kad  finis  putum  long  tebol  mo   askem  pikinini  blong  sortem   long  namba  3  taem  (wan  difren   wei)    

Hao  blong   makem  mo   komens    

Item  (12)  Putum  olgeta  kad  long  tri   difren  grup  folem  fasfala  kraeteria.   (Plis  tikim  kraeteria  sipos  hemi  stret   long  :  saes/kala/sep)  

 

Item  (13)  Putum  olgeta  kad  long  tri   difren  grup  folem  namba  tu  

kraeteria.  (Plis  tikim  kraeteria  sipos   hemi  stret  long  :  saes/kala/sep))    

Item  (14)  Putum  olgeta  kad  long  tri   difren  grup  folem  namba  tri  

kraeteria.  (Plis  tikim  kraeteria  sipos   hemi  stret  long  :  saes/kala/sep)  

 

Note.  No  kivim  poen  sipos  pikinini  i   mekem  paten.     Asesa  i  givim  poen   nomo  taem  sipos  pikinini  i  sortem  

□     0                   □     1    

     

□     0                   □     1    

     

□     0                   □     1    

 

(20)

long  sem  saes/kala  mo  sep.  

 

Jenj  blong   wanwan  kaontri    

 

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

 

Item  15.  Sequencing  and  seriation:  Putum  ol  pikja  long  oda  blong  wanem  i  kam  fes  long  ol   aktiviti  ia  (blong  tri  yia  old  usum  3  pikja  nomo)  

Materiol  

  1. 5  pikja  long  eni  orda.    

2. San  i  kirap  long  east  mo  pikinini  i  kirap  long  bed.    

 

3. Pikinini  karem  skul  bag  blong  hem  mo  ko  aotsaed  long  haos.  (Pikja  i  kat   wan  blak  dot  long  bihaen.  Blong  ol  3  yia,  yu  no  usum  pikja  ia)  

 

4. Pikinini  i  stap  wetem  ol  fren  mo  tija  insaed  long  wan  bigfala  rum  oli   stap  mekem  sekol  taem.  

5. Pikinini  i  livim  skul  mo  ko  bak  long  haos.  (Pikja  ia  i  kat  wan  blak  dot  long   bihaen.  Blong  ol  3  yias  old,  yu  no  usum  pidja  ia.)  

 

6. Pikinini  i  kaikai  wetem  ol  famli  blong  hem,  mo  i  kat  wan  mun  mo  ol  sta   long  skae.      

 

Wanem  blong   mekem    

Asesa  i  putum  everi  5  pikja  ia  long  foret  blong  pikinini  mo  askem  hem   blong  putum  long  stret  oda.    

 

Item  

Administration   1. Hemia  sam  pikja  we  i  soem  hao  Asesa  i  talem   Asesa  i  Mekem   wan  smol  piknini  i  save  

spendem  dei  blong  em.  Plis   putum  ol  pikja  ia  long  wan  stret   oda.    

 

2. Wij  wan  i  kam  fes  taem?  (Yu   save  givim  wan  help  nomo  long   wan  pikja)  Wanem  i  kam  next?   (Kontinu  blong  mekem  wan   help  blong  wan  wan  pikja  sipos   ikat  nid  be  yu  no  mas  talem  aot   storian  blong  wan  wan  pikja  ia.   Akseptem  ol  ansa).      

1. Asesa  putum  trifala  or  fivefala   pikjas  long  foret  blong  pikinini   ia  long  orda  ia  start  long  left   blong  pikinini  ia:  3-­‐1-­‐5-­‐4-­‐2.    

2. Asesa  helpem  pikinini  blong  

putum  pikja  be  hem  i  no   helpem  hem  blong  jusum  fes   pikja  long  left  blong  hem.  

 

Hao  blong   makem  mo   komens  

 

Arenjem  eni  wan  pikja  long  stret   oda.  

Blong  3  yr-­‐olds  

  Blong   4   &   5  yr-­‐olds  

(21)

   

Arenjem  eni  wan  o  tu  mo  pikja  long   stret  oda.  

 

Ekstra  poen  sipos  olgeta  3  fala  [pikja   i  stap  long  stret  oda.    

 

Arenjem  eni  tu  pikja  long  stret  oda.    

Arenjem  eni  wan  o  tu  mo  pikja  long   stret  oda.  

 

Arenjem  everi  5  pikja  long  stret  oda.    

(Sapos  pikinini  i  kasem  had  kwestin  i   raet  tija  i  mas  presem  pikinini  long   hadwok  blong  hem)  

 

 

□     0         □     1   □     0         □     1    

□     0         □     1    

     

Total  (Max.3):                

   

           

□     0         □     1    

□     0         □     1    

□     0         □     1    

Total  (Max.3):                

Jenj  blong   wanwan  kaontri    

Change  picture  to  Vanuatu  environment  

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]    

Item  16.  Cause  and  effect,  reasoning  inference:  save  talemaot  ifek  blong  hao  wan  samting  i  save   hapen  long  wan  nara  samting.  

Materiol  

  1.  Wan  sap  pensil    2.  Wan  balun  oli  bloemap  finis   Wanem  blong  

mekem    

Asesa  i  askem  pikinini  wanem  bai  happen  sipos  yumi  stikim  balun  wetem   sap  pensil  ia.  

Note.  No  letem  pikinini  traim  stikim  balun.     Item  

Administration   1. Asesa  i  talem  Plis  talem  long  mi  wanem  bai   Asesa  i  Mekem   happen  sipos  wan  sap  pensil  i  

stikim  balun  ia.    

1. Asesa  i  holem  balun  mo  pensil   nao  i  kiaman  blong  stikim  balun.  

 

Hao  blong   makem  mo   komens  

Talem  stret  wanem  bai  happen   sipos  yu  stikim  balun  wetem  sap   pensil.  

 

□     0                   □     1    

Total  (Max.1):                

Tingbaot  blong  raetem  daon  ansa  blong  pikinini  

Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

 

Item  17.  Cause  and  effect,  reasoning  inference:  save  talem  season  mo  weather     Materiol  

  PIKJA  BUK1. Wan  gel  i  werem  klos  blong  ko  swim    :  

(22)

  Wanem  blong  

mekem   Asesa  i  soem  ol  pikja  mo  askem  pikinini  blong  talem  wanem  kaen  weather.    

Item  

Administration   1. Asesa  i  talem  Luk  klos  pikinini  ia  i  werem.   Asesa  i  Mekem   Hemia  i  talems  se  wanem  kaen  

dei  o  weather  nao  I  stap  long   pikja  ia?      

2. Luk  pikja  ia,  hem  i  talem   wanem  kaen  dei  o  weather   blong  mekem  pikinini  i  werem   kaen  klos  ia?  

 

Stret  ansa  blong  Pikja  1:  hot  o   summer;    

Stret  ansa  blong  Pikja  2:  kolkol  or   winter.  

1. Asesa  i  soem  fas  pikja.    

 

2. Asesa  i  soem  namba  tu  pikja.    

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Talem  hot  or  sama    

Talem  kolkol  or  winta      

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

Total  (Max.2):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Jenjem  ol  klos  blong  I  stret  long  Vanuatu  

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

 

Item  18.  Save  talem  wanem  bai  hapen  mo  komperem  blong  solvem  sam  problem   Materiol  

 

1. Wan  blok  wud.  

2. Wan  ston  sem  saes  olsem  blok  

Wanem  blong  

mekem   Asesa  i  askem  pikinini  blong  talem  wij  wan  bai  flot  long  wota  

Item  

Administration   1. Hemia  wan  pis  wud  mo  hemia  Asesa  i  talem   Asesa  i  Mekem   wan  piss  ton.  Talem  long  mi  wij  

wan  bai  flot  sipos  mi  putum   long  wota?    

1. Asesa  i  soem  long  pikinini  wan   blok  blong  wud  mo  wan  pis   ston.  

 

Hao  blong   makem  mo   komens  

Save  talem  se  bai  wud  i  flot.  

  □     0                   □     1    

Total  (Max.1):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

(23)

 

Item  19.  Concepts  blong  taem  mo  spes:  save  ridim  klok  o  sam  nara  masin  blong  talem  taem   (stop  askem  kwestin  2  mo  3  sipos  pikinini  i  no  skorem  wan  poen  long  Kwestin  1).  

  Materiol  

  PIKJA  BUK1) 5:00;       2)     9:00;       3)     3:30  :  Pikja  blong  fes  blong  trifla  klok  we  i  gat  tufla  han:   Wanem  blong  

mekem   Asesa  i  soem  fes  blong  3  klok  wan  by  wan  mo  askem  pikinini  blong  talem  wanem  taem  long  klok.   Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Wanem  nao  taem  klok  istap  

some?  

 

1. Asesa  i  soem  wan  pikja  blong   klok  fes  taem  afta  nara  pikja   blong  klok  bihaen.  Asesa  i  mas   haedem  tu  narafala  pikja  blong   klok  taem  hemi  askem  kwesten   long  pikinini  long  wan  pikja   blong  klok.  

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Correct  answer:  5:00  (Stop  sipos   ansa  i  no  stret)  

 

Correct  answer:  9:00    

Correct  answer:  3:30    

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

□     0                   □     1  

Total  (Max.3):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

 

Item  20.  Tingting  blong  taem  mo  spes:  Save  talem  posison  blong  wan  samting  mo  olsem  wanem   long  narafala  samting    

Materiol  

  1.2. Wan  Blok.    Wan  jea  (I  stap  finis  insaed  long  rum).     Wanem  blong  

mekem    

Asesa  i  askem  pikinini  blong  putum  ol  bloks  long  ol  difdifren  ples  we   pikinini  i  no  save  luk.     Mekem  sua  se  pikinini  i  mas  stanap  blong  wokbaot   blong  ansarim  kwesten.    

Item  

Administration   1. Plis  putum  blok  long  jea  (NO  Asesa  i  talem   Asesa  i  Mekem   GIVIM  POEN)  

2. Putum  blok  andanit  long  jea  

(NO  GIVIM  POEN)  

3. Plis  putum  blok  long  raet  saed   blong  jea.  

4. Plis  putum  blok  long  left  saed   blong  jea.  

(24)

Note.  Mas  askem  kwestin  long  oda   ia.    

       

Hao  blong   makem  mo   komens    

Putum  blok  long  saed  saed  blong  jea   antap  long  jea  o  saed  long  hem.      

Putum  blok  long  left  saed  blong  jea   antao  long  jea  o  long  saed  I  oraet.      

 

□     0                   □     1    

   

□     0                   □     1    

Total  (Max.2):                 Jenj  blong  

wanwan  kaontri    

Domain   Cognitive  Development  [Lanem  Blong  Save]  

   

Item  21.  Talem  nem  blong  ol  difren  kaen  nem  blong  ol  difren  shapes  (No  askem  kwestin  2  sipos   pikinini  i  no  skorem  wan  poen  long  Kwestin1;  no  askem  kwestin  3  sipos  pikinini  i  no  skorem   poen  long  Kwestin  2)  

Materiol   PIKJA  BUK:  wan  pija  wetem  8  difren  shapes  insaed  

Wanem  blong  

mekem   Asesa  I  poen  long  ol  sep  wan  by  wan  mo  askem  pikinini  blong  talem  nem  blong  sep  ia.    

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Wanem  nem  blong  sep  ia?  

    1. Asesa  I  poen  long  wanwan  sep  long  oda  ia:  sekol,  traeankol,   sekol,  rektankol,  sta,  ofol,  haf   –sekol,  hexakon.  

Hao  blong   makem  mo   komens    

Save  nem  blong  3  sep    

Save  nem  blong  4  kasem  6  sep    

Save  nem  blong  7  o  8  sep    

(Sapos  pikinini  i  kasem  had  kwestin  i   raet  tija  i  mas  presem  pikinini  long   hadwok  blong  hem)  

 

□     0                   □     1    

□     0                   □     1    

□     0                   □     1            

Total  (Max.3):                

Jenis  blong  

wanwan  kaontri    

(25)

 

Sosel  mo  Imosenol  Developmen  i  Stat  Long  Ples  ia  

Item  22.  Save  ol  infomesen  long  saed  blo  sosel  identiti  mo  sosel  rilesen:  Save  gud  hamas  yia   blong  hem  wan  

Wanem  blong   usum  

 

Nogat  eni  samting.    

 

Wanam  blong   mekem    

Asesa  i  askem  pikinini  se  i  gat  hamas  yia  

 

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1.  Plis  traem  talem  long  mi  se  gat   hamas  yia?  

 

Stret  ansa:  pikinini  i  save  talemaot   hamas  yia  hemi  gat  o  hem  i  save   usum  finga  blong  hem  blong  soem   hamas  yia  hem  i  gat.  Ansa  blong   hem  i  mas  stret  oltaem.      

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Pikinini  i  save  gud  hamas  yia  hem  i   gat.  (Sipos  pikinini  i  talem  yia  blong   hem  i  difren  long  hamas  finga  hem     i  usum  blong  soem  hamas  yia  hem  i   gat,  Asesa  i  mas  putum  poen  lo   wanem  pikinini  i  talem)      

□     0                   □     1    

Total  (Max.1):                

Jenis  blong   wanwan  kaontri    

 

Domain   Sosel  mo  Imosenol  Developmen  

 

Item  23.  Save  gud  infomesen  lo  saed  blong  sosel  identiti  mo  sosel  rilesen:  Pikinini  i  save   talemaot  o  talem  lo  nara  pikinini  nem  blong  papa  mo  mama  blong  hem  

       

Wanem  blong  

usum   Nogat  

Wanem  blong   mekem    

Asesa  i  askem  nem  blong  papa  mo  mama  blong  pikinini.  Ol  kwestin  bae  oli   save  difren  folem  fasin  mo  laef  we  pikinini  i  stap  long  hem-­‐jekem  

demographic  questenair.      

(26)

Administration   1. Wanem  nem  blong  mama   blong  yu?  

2. Wanem  nem  blong  papa  

blong  yu?  (Traem  askem   kwestin  wan  taem  nomo)   Plis  talem  nem  blong  papa  o   mama  blong  yu.  

3. (sipos  pikinini  i  talem  se   nem  blong  mama  blong   hem  I  “mama”)  Askem  se  ol   nara  man  oli  singaotem  hem   wanem?  

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Givim  nem  blong  mama  mo  famli   nem  blong  hem  (akseptem  sot  nem   o  nik  nem  blo  mama  olsem  

Catherine  be  pikinini  i  singaotem   hem  Kate  or  Leisongi  hemi  Lei.)    

Givim  nem  blong  papa  mo  famli   nem  blng  hem(akseptem  sot  nem  o   nik  nem  blong  papa  olsem  David  be   pikinini  i  singaotem  ham  Dave)  

□     0                   □     1      

     

□     0                   □     1    

Total  (Max.2):                

Jenis  blong   wanwan  kaontri    

 

Domain   Sosel  mo  Imosenol  Developmen  

 

Item  24.  Ol  gudfala  fasin  wetem  ol  nara  pikinini  we  oli  gat  sem  yia:  Pikinini  i  save  talem  nem   blong  ol  pikinini  we  oli  stap  pleplei  tugeta  

Wanem  blong  

usum   Nogat.      

Wanem  blong  

mekem   Asesa  i  askem  long  pikinini  nem  blong  ol  pikinini  we  hem  i  stap  pleplei  wetem.       Item  

Administration   1. Traem  talem  nem  blong  tu  fren  Asesa  i  talem   Asesa  i  Mekem   blong  yu  we  yu  stap  pleiplei  

wetem.  No  givim  nem  blong   brata  o  sista  blong  yu  be  blong   tufala  fren  blong  yu.  

2. Talem  nem  blong  tufala  nara  

fren  blong  yu  we  yufala  stap   pleplei  tugeta.  

3. Yu  save  talem  nem  blong  

samfala  nara  fren  blong  yu  we   yufala  stap  pleplei  tugeta?    

(27)

Ol  ansa  we  yu  no  mas  akseptem:   nem  blong  ol  katun  we  pikinini  i   stap  wajem  long  TV.  

    Hao  blong  

makem  mo   komens    

     

Pikinini  I  givim  nem  blong  1-­‐2   pikinini  we  hem  I  pleplei  wetem  

 

Pikinini  i  givim  1-­‐2  narafala  nem   blong  tu  narafala  pikinini  

 

Pikinini  i  givim  sam  mo  nem  blong   ol  fren  blong  hem  

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1  

Total  (Max.3):                

Jenis  blong  

wanwan  kaontri    

Domain   Sosel  mo  Imosenol  Developmen  

   

Item  25.  Save  gud  ol  gud  fasin  we  oli  mas  soem  long  ol  bigfala  man:  Pikinini  i  save  talemaot  ol   gudfala  fasin  blong  soem  long  ol  bigfala  man  

Wanem  blong   usum  

 

PIKJA  BUK:    

1. Wan  olfala  woman  wetem  hevi  basket  kakai  mo  wan  pikinini.    

2. Wan  mama  i  givim  wan  presen  long  wan  pikinini.  

Wanem  blong  

mekem   Asesa  i  soem  wan  pija  long  pikinini  mo  i  askem  long  pikinini  se  wanem  stret  fasin  nao  pikinini  i  mas  mekem  o  stret  toktok  blong  talem.  

 

Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem  

1. Lukluk  gud  long  pikja  ia.  Yu  luk   pikinini  ia.  I  gat  wan  olfala   woman  ia.  Wanem  nao  bai  yu   shud  talem  o  mekem  long  olfala   woman  ia  sipos  yu  nao  pikinini   ia?  

2. Insaed  long  pikja  ia  i  gat  wan   mama  i  stap  givim  wan  plet   kakai  long  wan  pikinini.  Sipos  yu   yu  pikinini  insaed  long  pikja  ia,   wanem  nao  bae  yu  talem  long   mama  ia?    

Ansa  we  i  gud  ansa  blong  fes  pija:   pikinini  i  askem  blong  karem  hevi   basket  blong  olfala  woman  ia.   Ansa  we  I  gud:  ansa  blong  seken  

1. Asesa  i  soem  pikinini  fes  pija.    

         

(28)

pikja:  pikinini  i  talem  tankio  long   presen.  

   

    Hao  blong  

makem  mo   komens    

Pikinini  i  save  wanem  blong  mekem   o  i  talem  taem  hem  i  luk  wan   bigfala  man.  

 

PikininiiI  save  wanem  blong  talem   taem  wan  bigfala  man  i  givim  wan   samting  long  hem.  

   

□     0                   □     1    

   

□     0                   □     1    

Total  (Max.2):            

  Rimemba  blong  raetemaot  ansa  we  pikinini  i  givim  long  yu   Jenis  blong  

wanwan  kaontri   Old  woman  carrying  a  heavy  basket  replace  elderly  lady  standing  inside  a  bus.    

Domain   Sosel  mo  Imosenol  Developmen  

(29)

 

Item  26.  Save  hao  blong  askem  help  long  wan  bigfala  man:  Askem  help  long  wan  big  man  taem   hem  I  stap  long  trabol.    

Wanem  blong   usum  

 

PIKJA  BUK:    

1. Wan  smol  gel  I  katem  finga  blong  hem.    

2. Wan  smol  gel  I  lusum  mama  blong  hem  long  maket.  

Wanem  blong   mekem    

Asesa  I  soem  pija  long  wanwan  pikinini  mo  askem  pikinini  blong  talem  long   hem  hao  nao  pikinini  insaed  long  pija  I  shud  askem  help  long  bigfala  man  

Item  

Administration   1. Lukluk  gud  long  pija  ia.  Wan  Asesa  i  talem   Asesa  i  Mekem   smol  gel  I  bin  katem  finga  

blong  hem  mo  blad  I  stap  ron.   Who  nao  hem  I  shud  askem   help  long  hem?  (Wet  long  wan   ansa)  Wanem  help  nao  pikinini   I  shud  askem  long  wan  big   man?  (sipos  wan  ansa   nomo)-­‐askem  wanem  nara   help  pikinini  I  save  askem?  

2. Lukluk  gud  long  pija.Wan  

pikinini  I  no  save  faenem   mama  blong  hem  long  

maket.Wanem  kaen  help  nao   hem  I  shud  askem?  (sipos   pikinini  I  givim  wan  ansa   nomo)  Wanem  bakeken  nao   pikinini  I  save  askem?    

Ansa  we  I  raet  blong  pija  1:Hu  nao   pikinini  I  jusum  blong  I  askem  help   long  hem:  Famili  memba,  

haosgel,o  dokta,etc.;Wanem  stret   blong  talem  o  soem:kam  luk   wanem  I  happen;  askem  

plasta;talemaot  long  bigfala  man   se  hem  I  bin  katem  hem  wan.   Ansa  blong  pija  2:  Talemaot  long  ol   nara  bigfala  man  we  oli  stap  

kolosap;  singaotem  polis;  askem   wan  man  blong  tekem  hem  I  go   long  haos;  givim  nem  mo  ples  we  I   silip  long  hem  long  wan  bigfala   man.    

Ansa  we  I  no  stret  blong  pija  2:Mi   wantem  go  long  haos    

1. Asesa  I  soem  pikinini  I  pija  1.    

         

2. Asesa  I  soem  pikinini  pija  2.    

(30)

makem  mo   komens    

hem  taem  hem  I  katem  finga  blong   hem  

 

Save  wan  kaen  help  taem  hem  i   katem  finga  blong  hem.  

 

Save  wan  nara  kaen  help  blong   askem  taem  hem  i  katem  finga   blong  hem    

 

Save  wan  kaen  help  blong  askem   sapos  hem  i  lusum  mama  blong   hem    

 

Save  wan  nara  help  blong  askem   sapos  hem  i  lusum  mama  blong   hem.    

   

     

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

   

□     0                   □     1    

   

□     0                   □     1    

Total  (Max.5):                

Rimemba  blong  raetemaot  ansa  blong  pikinini   Jenis  blong  

wanwan  kaontri   More  blood  Change  girl  lost  in  the  street  to  girl  lost  in  the  market  

Domain   Sosel  mo  Imosenol  Developmen  

   

Item  27.  No  gat  tinktink  se  hem  i  boss;  pikinini  i  mekem  wanem  we  nara  man  i  talem:  save  usum   tinktink  blong  nara  man  

Absence  of  egocentrism;  perspective  taking:  can  take  on  another  person’s  viewpoint   Wanem  blong  

usum    

 PIJA  BUK:    

1. Ol  pikinini  oli  stap  klapem  han  long  wan  smol  gel.  

2. Fofala  (4)  fes  blong  sem  gel;  wan  we  taem  hem  i  hapi,  harem  nogud,  i   kros,  mo  hem  i  sek  long  wan  samting..        

Wanem  blong   mekem    

1. Asesa  i  soem  pikja  long  pikinini  mo  i  askem  se  wanem  nao  pikinini   insaed  long  pija  i  stap  filim.  (no  fosem  pikinini  blong  ansa.  Scorem  fes   ansa  we  pikinini  i  givim)  

2. Asesa  i  soem  pija  blong  ol  difren  filing  we  smol  gel  insaed  long  pikja  i   stap  go  tru  long  hem  mo  i  askem  long  pikinini  blong  i  pointem  stret   wan  long  hem.      

      Item  

Administration   Asesa  i  talem     Asesa  i  Mekem    

1. Ol  pikinini  oli  stap  klapem  han   long  wan  smol  gel  long  pikja   Wanem  kaen  filing  nao  yu  tink  

1.  Asesa  i  soem  pikinini  pikja  1.    

(31)

se  smol  gel  ia  i  stap  filim?   (Makem  wan  poen  long  ansa   we  pikinini  i  givim)  

2. No  mata  wanem  pikinini  i  

talem,  talem  long  pikinini  se   “smol  gel  i  glad”.  Wij  wan  pija  i   soem  se  smol  gel  i  glad?  Yu   soem  long  mi.  

Ansa  we  i  raet:  Pikinini  i  hapi,  i   glad  o  i  praod.  

   

     

2.Asesa  i  soem  pikinini  pikja  2    

Hao  blong   makem  mo   komens    

Pikinini  i  givim  wan  ansa  long  pikja   we  ol  nara  pikinini  oli  stap  klapem   han  long  wan  smol  gel  

 

Pikinini  i  poentemaot  HAPI  FES   blong  smol  gel  insaed  long  pija    

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

                  Total  (Max.2):    

Rimemba  blong  raetemaot  ansa  blong  pikinini   Jenis  blong  

wanwan  kaontri   Change  girls’s  dressing  to  suit  Vanuatu  cultural  dress  up  –  mother  hubbard  

Domain   Sosel  mo  Imosenol  Developmen  

   

Item  28.  Gudfala  fasin  blong  hao  blong  wok  tugeta  wetem  ol  pikinini  long  sem  yia  grup:  filim  mo   luk  save  trabol  blo  narawan  mo  save  wanem  blong  mekem.  

 

Wanem  blong   usum  

 

PIKJA  BUK:  

1. Wan  smol  gel  i  stap  cry  from  i  no  save  faenem  pleplei  blong  hem.     2. Fo  fes  blong  sem  gel;  taem  we  hem  i  hapi,  i  harem  nogud,  i  kros,  mo  

ham  i  sek  long  wan  samting  .       Wanem  blong  

mekem    

Asesa  i  soem  pikja  long  pikinini  mo  i  askem  long  pikinini  se  wanem  nao  bae   pikinini  i  mekem  blong  mekem  smol  gel  i  nomo  krae.  Asesa  i  karem  pikja   blong  fofala  difren  fes  blong  smol  gel  mo  i  soem  long  pikinini  mo  askem   pikinini  i  soem  wanem  stret  filing  smol  gel  long  pija  1  i  stap  filim.  

Item  

(32)

1. Lukuk  gud  long  pikja  ia.  Smol  gel   ia  i  stap  krae  from  hem  i  no   save  faenem  pleplei  blong  hem.   Wanem  nao  yu  tinkse  hem  i   stap  filim?  

2. Yu  save  poentemaot  pikja  we  yu  

tinkse  i  semak  long  wanem   smol  gel  i  stap  filim?  

3. Wanem  nao  yu  tinkse  yu  save  

mekem  blong  helpem  smol  gel   ia  i  nomo  krae?  

4.   (Sipos  i  gat  wan  ansa  nomo)   –Wanem  mo  nao  yu  save   mekem  blong  helpem  hem?      

Ansa  we  i  stret:  Lukaotem  pleplei,   serem  pleplei  wetem  hem,  askem   wan  bigfala  man  blong  i  helpem   yumi  blong  lukaotem  pleplei  ia,   kamfotem  smol  gel  ia  

Ansa  we  i  no  stret:  “Talem  pikinini   ia  blong  i  no  mas  krae”  be  yu  no  gat   sori  long  hem,  askem  “wanem  i   rong”  from  se  pikinini  i  save  finis   wanem  nao  emi  problem.    

1. Asesa  i  soem  pikja  1  long   pikinini.  

     

2. Asesa  i  soem  pikja  2  long  pikinini    

 

Hao  blong   makem  mo   komens    

Pointemaot  fes  blong  pikinini  we  i   harem  nogud  –  SAD  fes.  

 

Givim  wan  ansa  long  hao  blong   stopem  pikinini  ia  blong  i  nomo   krae  

 

Givim  wan  mo  ansa  blong  stopem   pikinini  blong  i  nomo  krae  

 

 

 

□     0                   □     1    

 

□     0                   □     1    

   

□     0                   □     1      

Total  (Max.3):      

Rimemba  blong  raetemaot  ansa  blong  pikinini  

   

Jenis  blong  

wanwan  kaontri   Change  of  features  of  children  to  Ni  Vanuatu    

Domain   Sosel  mo  Imosenol  Developmen    

References

Related documents

ESBL-producing isolated from a Gram-negative bacteria using primary screening test for investigation on ESBLs, phenotypic confirmatory analysis for the determination of

[ML-Heavy] TensorFlow implementation of image completion with DCGANs Completing your

Ninety years after the Carnegie Foundation established the credit hour standard, thirteen state governors – led by the governors from Utah and Colorado – envisioned Western

The Transport Corridor Europe-Caucasus-Asia project was started in 1998 signed by EU and 14 other countries. This project includes connection between EU countries and Southeast

Several aspects on tandem with the foregoing that have hitherto been highlighted include quality, brand, culture, commitment, service, satisfaction, trust, loyalty, value,

Careful thought and consideration need to be taken in developing health communication materials by addressing health literacy, numeracy, and considering the

The sources for the history of Barak-Surma valley during ancient period have not been properly explored. Historical materials, on which a reliable frame work of the history

Request Manager application. Service Request Manager and the ITSM suite handles incidents, problems, and a range of changes, that range from simple to complex. When APM Plus is