East Asia-‐Pacific Early Child Development Scales
Instraksenol Manuel
Save nem blong hem (Praktis nomo – No givim mak) Ol materiol
Nokat
Wanem blong mekem
Asesa i askem nem blong pikinini
Item
Administration 1. Wanem nem blong yu?
Talem long pikinini se bai yutufala i ple sam gem (luk long gaedlaen)
Domain 1
Cognitive Development [Lanem Blong Save aetem i stat ia]iiiiii I stat long ples
1. Item 1.Tingting blong taem mo spes: save talem difrens blong insaed/aotsaed, bifo/afta
Materiol
1.2. Wan box; Tu 2.5cm x2.5cm bloks;
3. 5 plastik trak wetem ol difren kala be sem saes mo sep.
Wanem blong mekem
1. Asesa i givim ol bloks mo box long pikinini blong pleple wetem fastaem blong mekem hemi no fraet. Afta smol taem tekemaot box mo ol trak.
2. Asesa i askem pikinini blong laenemap ol trak afta hemi askem pikinini sam kwestin blong faenemaot sipos pikinini i save sam toktok /words we asesa i wantem faenemaot sipos pilinini i save o no.
Item
Administration Toktok blong Asesa Wanem Asesa i mekem
1. Hemia sam bloks.
2. Plis putum wan blok long box mo wan aotsaed long box. Naoia bai yumi putum ol bloks i ko wei.
3. Hemia sam naes trak. Ol trak i stap mekem wanem noes?...
1. Putum 2 blok long han blong pikinini. Letem pikinini i pleple smol taem wetem bloks sipos hemi wantem.
2. NO GIVIM POEN
3. Pleple wetem pikinini. NO
GIVIM POEN
4. Givim grin wan long pikinini. Kontinu long oda stat long raet saed blong pikinini ko long left:
4. Yu save helpem mi putum olgeta long wan laen? Grin wan i ko fastaem. Putum
fastaem…….
5. (Afta taem pikinini i mekem ol trak i laen ) Plis poen long trak we i stap stret long foret blong trak ia?
6. Plis poen long trak we i stap stret bihaen long trak ia?
pikinini i mekem 5 trak i stap long wan laen.
5. Poen i go long blu trak
6. Poen i go long blu trak.
Hao blong makem mo komens
Putum wan blok aotsaed long box Poen long trak stret long foret blong blu trak
Poen long trak stret afta long blu trak.
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3): Jenis blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 2.Tingting long saed blong kwantiti, komperem ol kwantiti: save difrens blong mo o les
(Stop askem Kwestin 2 mo 3 sipos pikinini i kasem zero poen long kwestin 1.) Materiol
PIKJA BUK: 1. 3 mango vs. 9 mango
2. 8 frogs vs. 6 frog
3. 15 monkeys vs. 16 monkeys
Wanem blong mekem
1. Asesa i soem wanwan fren blong ol pikja kad long pikinini mo askem hem blong soem wij wan nao i kat mo.
2. Asesa i watjem tu level blong interes blong pikinini long wanem hemi
stap mekem.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Wanem pikja nao i kat mo mango?
2. Wanem pikja nao i kat mo frog?
3. Wanem pikja nao i kat mo
1. Soem fes pikja mo i poen i ko long tufala saed blong pikja. 2. Soem nambu pikja mo poen i ko
long tufala saed long pikja. 3. Soem namba 3 pikja mo poen i
monkey?
Hao blong makem mo komens
Stret long 3 vs. 9
Stret long 8 vs. 6
Stret long 15 vs. 16
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3): Jenj blong
wanwan kaontri
Pear to mango
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 3.Save long ol Namba: Save pikimap stret namba blong object taem asesa i soem wan namba (No askem Kwestin 3 mo 4 sipos pikinini I no kasem wan poen long kwestin 2 ) Materiol
1.2. 30 bloks (2.5 cm x 2.5 cm) Wan pis waet pepa
Wanem blong mekem
1. Asesa i putum 30 bloks long foret blong pikinini mo askem hem blong putum wan stret namba blong ol blok long wan pis pepa. Asesa i askem 4 taem.
2. Asesa i watjem tu level blong interes blong pikinini long wanem hemi stap mekem.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Hemia wan fild (plegraon) soem
waet pepa.
2. Plis putum 3 bloks long fild ia.
3. Plis putum 7 bloks long field ia.
(stop long ples ia sipos pikinini i givim rong ansa)
4. Plis putum 15 bloks long fild ia. 5. Plis putum 29 blocks long fild ia.
1. Putum 30 bloks long foret blong pikinini olbaot nomo mo askem long pikinini blong putum wan stret namba blong ol bloks long pis pepa ia. Askem hem i traem 4 taem.
2. Asesa i mas wait abaot 10 sekon afta pikinini i putum ol blok long pis pepa blong mekem sua se bai pikinini i nomo putum sam mo bloks.
Hao blong makem mo komens
Putum 3 bloks long pepa
Putum 7 bloks long pepa
Putum 15 bloks long pepa
Putum 29 bloks long the pepa
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.4): Jenj blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development
Item 4.Save ol namba: kaontem ol objekt (No askem Kwestin 2 mo 3 sipos pikinini i no karem poen long kwestin 1)
Materiol
30 bloks (2.5 cmx2.5 cm)
Wanem blong mekem
1. Asesa i putum 3 bloks long foret blong pikinini mo soem long hem hao blong kaontem ol samting ia wan bai wan, afta asesa i askem hem blong kaontem everi 30 bloks ia wan bai wan, letem hem i kaontem hamas hemi save kaontem.
2. Asesa i watjem tu level blong interes blong pikinini long wanem hemi stap mekem
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Asesa i poen ko long wan blok mo i talem aot strong se “1”, finis i pusum blok ia i ko long saed mo i poen long nekis blok mo talem “2” finis i pusum i ko stap wetem fes blok, naoia i poen ko long namba 3 blok mo talem “3” finis i pusum i ko wetem ol narafala bloks.
2. Plis kaontem ol blok ia olsem mi bin mekem mo talem long mi hamas blok yumi kat.
1. Asesa i putum 3 bloks long foret blong pikinini mo i soem olsem wanem blong kaontem olgeta wan bai wan.
.
2. Asesa i adem 27 mo bloks olbaot long foret blong pikinini mo askem hem blong kaontem ol bloks ia wan bai wan mo kaontem hamas hemi save kaontem.
Hao blong makem mo komens
Kaontem bitwin 1 to 10 blok(s) i stret
Kaontem narafala 10 bloks (from the 11th to the 20th blok)
Kaontem lasfala 10 blok (from 21st to the 30th blok)
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3):
Jenj blong wanwan kaontri
Item 5.Kat Save long ol Namba: Save kaontem bai hat
(Sipos pikinini i save kaontem 29 bloks long Item 4, givim 3 poens long Item 5 mo nomo askem kwestin. Sipos pikinini i kasem less than 3 poen long item 4, mekem namba 5.)
Materiol
Nokat
Wanem blong mekem
1. Asesa i askem pikinini blong kaontem kasem 30 (no usum bloks). 2.Asesa i watjem tu level blong interes blong pikinini long wanem hemi stap mekem
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Plis kaontem strong 1 ko kasem 30 (Sipos i no kat ansa talem, “Plis yu save kaontem strong blong mi harem.”)
Hao blong makem mo mekem ol komens
Kaontem kasem 10 i stret
Kaontem kasem 20 i stret
Kaontem kasem 30 i stret
(Sipos pikinini i kasem sam long ol difikol kwestin i stret, plis givim kredit long pikinini)
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3):
Jenj blong wanwan kaontri
Domain Cognitive Development (Lanem blong save)
Item 6. Tingting blong ademap mo tekawei ol namba
(A) Save ademap ol namba (No askem kwestin 2 mo 3 sipos pikinini i nokat poen long kwestin 1) Materiol
PIKJA BUK: 2 mango long left saed mo wan mango long raet saed. Wanem blong
mekem
1. Asesa i askem Kwestin 1 wetem pikja, finis i askem Kwestin 2 mo 3 no
kat pikja.
Item
Adminstration 1. Mami i pem 2 mango fastaem finis hemi pem wan mo. Hemi pem hamas mango everiwan? 2. 3 plus 4 i mekem hamas?
3. 8 plus 3 i mekem hamas?
1. Asesa i soem pikja. (Sipos hem i usum wanwan mango, soem everi mango wantaem) 2. Stop long ples ia sipos pikinini i
no kasem poen long kwestin ia. Tekemaot pikja/mango afta kwestin 1.
3. Asesa i askem Kwestin 2 mo 3 no usum pikja.
Hao blong makem mo komens
Stret ansa: 3
Stret ansa: 7
Stret ansa: 11
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3): Jenj blong
wanwan kaontri Apol i go long mango
Domain Cognitive Development (lanem blong save)
(B) Save tekemaot o sabtraktem ol namba ( No mo askem kwestin 2 mo 3 sipos pikinini I no kat poen long kwestin 1)
Materiol
PIKJA BUK: Faef mango Wanem blong
mekem
1. Asesa I askem Kwestin 1 wetem pikja, finis askem Kwestin 2 mo 3 no wetem pikja.
2. Asesa i watjem tu level blong interes blong pikinini long wanem hemi stap mekem
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Hemia 5 mango. Mami I kivim 4 long apu/bubu. Hamas I stap?
2. 6 tekemaot 2 hamas I stap?
3. 10 tekemaot 7 hamas I stap?
1. Asesa I some pikja. (Sipos yu usum wanwan apol, soem everiwan wantaem.)
2. Stop long ples ia sipos pikinini I
no kasem wan poen. Tekemaot
pikja/mango afta long Kwestin 1.
3. Asesa i askem Kwestin 2 mo 3
no wetem pikja. Hao blong
makem mo komens
Stret ansa : 1
Stret ansa : 4
Stret ansa : 3
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3): Jenj blong
wanwan kaontri
Apple change to mango
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Note. Asesa I kivim sko long pikinini sipos I stap triam blong asarem ol kwestin afta long 5 fala
wok ia long CD
Item 7. Hao blong fomem wan tingting: Putum ol object long ol grup/o katekori folem model pikja
Materiol
1. Pikja blong wan pleigraon
2. Pikja blong wan klasrum
3. Smol pikja kads blong wan swing, wan slaed, wan smol saes baisikol, wan smol saes lada blong klaem, wan meri ko raon, wan trampoline, wan pensil box, wan rula, wan raba, wan skul bak, wan jok, wan pen. 4. Tu box we tufala i sem kala nomo.
Wanem blong mekem
1. Asesa i askem pikinini blong putum pikja kad we i stret long pikja long box i ko long stret box.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Ol man i save usum ol difren samting long difren ples. Eksampol, hemia i wan ple graon, ol man i pleple long ples ia. Hemia i wan klasrum, ples we ol pikinini i ko blong lan.
2. Praktis: Naoia bai mi askem yu blong talem long mi wea nao bai yu usum ol samting we bai mi soem long yu finis yu putum long stret box.
3. Bai yu usum swing wea?
( Pikinini i ansa) Yes/No, yumi plei long swing long plei graon. Bai yumi putum kad ia i ko long box blong plei graon.
4. Yu save usum pen wea?
(Pikinini i ansa) Yes/No, yumi usum pen long klasrum blong lanem samting. Bai yumi tu putum kad ia I ko long box blong klasrum.
5. Asesmen: Naoia bai mi givim yu sam mo pikja. Bai yu usum…….. wea? (Talem nem blong ol object taem yu stap putum long foret blong pikinini.)
1. Asesa I putum ple graon pikja mo klasrum pikja long foret blong pikinini, mo putum wan box bihaen wanwan pikja, mo putum pikja kad long foret blong pikinini.
2. Asesa i soem pikja blong swing.
3. Asesa I soem pikja blong pen.
4. Sipos pikinini i no kivim stret ansa long item ia, givim stret ansa finis askem pikinini blong traem bagegen. Afta long namba tu (2) trial ia givim stret ansa afta nomo givim janis blong trial.
5. Asesa i kaontem ol namba blong ansa afta taem ol asesmen i finis o long taem blong 10 minit brek.
Hao blong makem mo komens
6 -‐ 7 aot long 10 i stret
8 -‐ 9 aot long 10 i stret.
Note. –No kivim poen long ol praktis (Sipos pikinini i kasem stret ansa blong wan had kwestin, plis mekem sua se yu presem hem o givim kredit long hem)
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.2):
Jenj blong
wanwan kaontri Change picture of play ground and classroom and the objects
Domain Cognitive Development (Lanem blong save)
Item 8. Sikwensing mo seriation: Save komplitim wan simple paten folem rul blong ordering. Nomo mekem Kwestin 3 sipos pikinini i no kat poen long Kwestin 1 mo 2)
Materiol
Tri bitbit we oI i putum long wan paten, we wan wan paten i gat 4 janis blong bitbit we i no stap. Wanem blong
mekem
Asesa soem pikja blong wan jen we oli mekem wetem ol bitbit mo askem pikinini ia blong talem wanem bitbit bai i kam after fes wan.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Hemia i wan haf blong wan naes jen blong wan woman. Hemi kat wan naes paten – Luk ol bitbit ia. Wij wan long ol bitbit ia bae hemi kam afta hemia?
2. Hemia wan narafala jen. Wij
wan afta. (Talem bagegen blong narafala paten)
1. Asesa i poen long pikja blong paten ia long buk, long left saed blong Asesa ko kasem raet saed.
3. Asesa i mekem wan sekol
wetem finga blong hem raonem fofala raon sep ia.
Hao blong makem mo komens
Stret ansa: bigfala waet sekol
Stret ansa: smol waet skwea (Stop long ples ia sipos ol narafala ansa i no kat poen )
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Stret ansa: waet skwea
□ 0 □ 1
Total (Max.3): Jenj blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
9. Memori, Folem fulap instraksen: folem 3 step intraksen we asesa i givim wantaem. Materiol
Wan blok
Wanem blong mekem
Asesa i putum blok long tebol mo askem pikinini blong lisen mo mekem folem instraksen blong asesa we igat 3 steps long hem.
Notes. 1. No ripitim instraksen. 2. No mekem saen.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Yu lisen gut long trifala samting bae mi talem mo mekem stret wanem bae mi talem long yu. Plis wait ko kasem mi finis totktok.
2. (Talem slo mo klia). Naoia plis karem kam blok ia, mo sit daon long jea mo clapem han blong yu two taem.
Yu no mas mekem eni bodi lanwis o saen blong talem ansa long pikinini.
1. Asesa i soem pikinini we ples blok i stap mo mekem sua se blok ia i stap long we long pikinini blong hemi mas stanap go blong tekem blok.
Hao blong makem mo komens
Tekem blok i kam long asesa 1.
Sitdaon long jea
Klapem han (eni namba blong taem)
Klapem han tu taem (egstra poen sipos hemi klap 2 taem nomo)
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.4): Jenj blong
wanwan kaontri
Item 10. Short-‐term memori, toktok: talem fulap taem 5 i go kasem 7-‐ wod sentens (Stop blong askem Kwestin 2 sipos pikinini I no kasem poen long 1, stop askem Kwestin 3 sipos pikinini I no kat poen long kwestin 2.)
Materiol Nokat
Wanem blong mekem
Asesa i askem pikinini blong lisen gud mo riptim 3 sentens wan by wan afta asesa i ridim.
Note. Yu no mas talem sentens ia bagegen. Talem wan taem nomo.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
Bai mi ridim wan sentens long yu. Plis talem sentens ia afta mi:
1. Mi ko long stoa (Stop sipos hemi talem i no stret))
Naoia lisen long hemia.
2. Mi pem loli long stoa. (Stop sipos I no stret)
Nao lisen long hemia.
3. Mi serem ol loli wetem ol fren blong mi.
Hao blong makem mo komens
Ripitim 5-‐word sentens ia (Stop long ples ia sipos ansai i no stret)
Ripitim 6-‐word sentens
(Stop long ples ia sipos ansa I no stret)
Ripitim 7-‐word sentens
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3): Jenj blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 11. (a) Putum ol kad long ol difren krup: putum long kala
Materiol
• 2 trei blong aranjem ol kad wetem wan sheet bihaen long tufala trei blong sapotem ol target kad mo mekem i isi blong soem ol kad ia taem yumi stap usum long aktiviti ia.
• 2 kad (wan blu rapet mo wan red bot).
• 14 tes kad (7 kad we i soem wan red rapet mo 7 kads we i soem wan blu bot).
Wanem blong
mekem 1. Asesa i askem pikinini blong putum 6 kad long sem kala insaed long stret trei mo putum PIKJA I MAS LUKLUK DAON. Item
Administration 1. Hemia wan blu rabit mo hemia Asesa i talem Asesa i Mekem wan red bot. Naoia bai yumi ple
wan kad gem. Hem i wan kala gem.
2. Long kala gem ia everi blu kala i ko long ples ia mo ol red wan i ko long ples ia.
3.Luk, hemia wan blu wan. Hemi ko long ples ia. Sipos hemi blue, hemi go long ples ia, be sipos hemi red bai hemi ko long ples ia.
4. Nao, hemia wan red wan. Bai hem i ko wea? Hemia bai i ko wea?
5. (Sipos pikinini i tekem kad mo putum long ol stret trei blong hem ) i gud tumas. Yu save hao blong ple kala gem ia.
6. (Sipos pikinini i no mekem gud) No, hemia i red so hemi mas ko long ples ia long kala gem ia. Yu save helpem mi putum red wan ia long stret ples blong hem?
7. Naoia turn blong yu. Tingbaot sipos hemi blu bai yu putum long ples ia be sipos i red bai i ko long
1. Asesa i putum 2 sorting trei saed by saed long foret blong pikinini, mekem sua se i stap klosap long pikinini blong hem i save kasem.
2. Wan kad wetem blu rabit i stap bihaen long trei long left saed blong pikinini, mo wan red bot i stap long trei long raet side.
3. Asesa i poen long trei long left (blu) mo long raet saed (red).
4. Asesa i putum blu bot test kad long left tray, fes daon.
5. Asesa i soem red rabit test kad long pikinini.
6. Asesa i mekem sua se kad i stap
fes i luk daon long stret trei blong hem.
7. Asesa i jusum wan test kad, soem long pikinini mo askem hem blong putum long atret trei.
ples ia.
8. Hemia red wan putum long stret trei wetem pikja lukluk daon.
9. (Sipos pikinini i mekem i stret o i no stret yu mas no toktok long wan wei olsem yu jajem hem. No talem
“OKEY”) Talem bai yumi mekem
wan mo.
10. (Ripitim ol rul) Tingbaot sipos i blu i ko long ples ia, mo sipos i red i ko long ples ia.
11. Hem ia wan blu wan. Bai i ko wea? (Ripitim kasem everi 6 kad i finis).
mekem sua se hemi sem kala eksampol, red rabit, maybe jusum sem wan 2 taem nomo.
9. Asesa i soem kad long pikinini mo askem kala blong kad mo bai hemi putum wea?
Hao blong makem mo komens
Sotemaot 6 test kad long stret kala.
□ 0 □ 1
Total (Max.1):
Jenj blong
wanwan kaontri.
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
(b) Putum ol kad long stret krup: Putum kad long sep Materiol
Sem mak olsem Item 11(a)
Wanem blong mekem
1. Kohed stret folem item 11 (a) mo no stop.
2. Asesa i askem pikinini blong putum 6 kad FES DAON long ol sep long stret trei blong hem.
Item
Administration 1. Asesa i talem Naoia bai yumi ple wan niu Asesa i Mekem gem. Bai yumi nomo ple kala
gem. Bai yumi ple sep gem. Long sep gem, ol rabit i ko ia mo ol bot i ko long ples ia. Tingbaot, sipos i wan rabit putum long ples ia, be sipos i wan bot putum long ples ia.
2. Hemia wan rabit. Bai i stap wea? Plis putum fes daon long trei ia.
3. (Sipos pikinini i mekem i stret o i no stret yu mas not toktok long wan wei olsem yu jajem
hem. No talem “OKEY”) Talem
bai yumi mekem wan mo.
4. (Ripitim ol rul) Tingbaot sipos wan rabit i ko long ples ia, mo sipos I wan bot I ko long ples ia.
5. Hem ia wan bot. Bai i ko wea? (Ripitim kasem everi 6 kad i finis).
1. Asesa i poen ko long trei long left saed (rabit) mo long trei long raet side (bot).
2. Asesa i lego ol taget kad mo o i test kad we i bin sotemaot fastaem finis long trei.
3. Asesa i jusum wan test kad mo i mekem sua se sem sep kad i save kamap bagegen tu taem nomo. Asesa i soem kad mo askem sep blong kad mo bai i ko long wanem trei.
Hao blong makem mo komens
Sortem 6 test kad long sep blong hem.
□ 0 □ 1
Total (Max.1): Jenj blong
wanwan kaontri.
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 12-‐14. Concept formation: Putum ol samting long tri fala kraeteria
Materiol
1. Pikja kad long 3 fala sep(sekol,skwea,traeankol), long 3 kala (red,yelo,blu) long 3 saes (bigwan, medel saes mo smol). 2. Tri pis A4 saes pepa.
Three pieces of A4 paper (to be provided by the country). Wanem blong
mekem
Asesa i askem pikinini blong sortem 9 pikja kad ia i ko long 3 grup long 3 difren wei.
Item
Administration 1. Naoia yumi kat plante mo kad Asesa i talem Asesa i Mekem We have more picture cards
now.
2. (Item 12) Plis putum olgeta long 3 grup we yu luk se oli semak o oli ko wan ples.
3. (Item 13) Plis putum olgeta long 3 narafala grup.
4. (Item 14) Yu save tingbaot wan mo wei blong putum ol pikja kad tugeta?
1. Asesa i putum 9 fala pikja kad long tebol mo miksim olbaot.
2. Asesa i putum 3 fala pis pepa long foret blong pikinini mo explenem wanwan.
3. Asesa i tekem ol kad mo tilim finis putum long tebol mo askem pikinini blong sortemaot long wan difren wei.
4. Asesa i tekem mo tilim ol pikja kad finis putum long tebol mo askem pikinini blong sortem long namba 3 taem (wan difren wei)
Hao blong makem mo komens
Item (12) Putum olgeta kad long tri difren grup folem fasfala kraeteria. (Plis tikim kraeteria sipos hemi stret long : saes/kala/sep)
Item (13) Putum olgeta kad long tri difren grup folem namba tu
kraeteria. (Plis tikim kraeteria sipos hemi stret long : saes/kala/sep))
Item (14) Putum olgeta kad long tri difren grup folem namba tri
kraeteria. (Plis tikim kraeteria sipos hemi stret long : saes/kala/sep)
Note. No kivim poen sipos pikinini i mekem paten. Asesa i givim poen nomo taem sipos pikinini i sortem
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
long sem saes/kala mo sep.
Jenj blong wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 15. Sequencing and seriation: Putum ol pikja long oda blong wanem i kam fes long ol aktiviti ia (blong tri yia old usum 3 pikja nomo)
Materiol
1. 5 pikja long eni orda.
2. San i kirap long east mo pikinini i kirap long bed.
3. Pikinini karem skul bag blong hem mo ko aotsaed long haos. (Pikja i kat wan blak dot long bihaen. Blong ol 3 yia, yu no usum pikja ia)
4. Pikinini i stap wetem ol fren mo tija insaed long wan bigfala rum oli stap mekem sekol taem.
5. Pikinini i livim skul mo ko bak long haos. (Pikja ia i kat wan blak dot long bihaen. Blong ol 3 yias old, yu no usum pidja ia.)
6. Pikinini i kaikai wetem ol famli blong hem, mo i kat wan mun mo ol sta long skae.
Wanem blong mekem
Asesa i putum everi 5 pikja ia long foret blong pikinini mo askem hem blong putum long stret oda.
Item
Administration 1. Hemia sam pikja we i soem hao Asesa i talem Asesa i Mekem wan smol piknini i save
spendem dei blong em. Plis putum ol pikja ia long wan stret oda.
2. Wij wan i kam fes taem? (Yu save givim wan help nomo long wan pikja) Wanem i kam next? (Kontinu blong mekem wan help blong wan wan pikja sipos ikat nid be yu no mas talem aot storian blong wan wan pikja ia. Akseptem ol ansa).
1. Asesa putum trifala or fivefala pikjas long foret blong pikinini ia long orda ia start long left blong pikinini ia: 3-‐1-‐5-‐4-‐2.
2. Asesa helpem pikinini blong
putum pikja be hem i no helpem hem blong jusum fes pikja long left blong hem.
Hao blong makem mo komens
Arenjem eni wan pikja long stret oda.
Blong 3 yr-‐olds
Blong 4 & 5 yr-‐olds
Arenjem eni wan o tu mo pikja long stret oda.
Ekstra poen sipos olgeta 3 fala [pikja i stap long stret oda.
Arenjem eni tu pikja long stret oda.
Arenjem eni wan o tu mo pikja long stret oda.
Arenjem everi 5 pikja long stret oda.
(Sapos pikinini i kasem had kwestin i raet tija i mas presem pikinini long hadwok blong hem)
□ 0 □ 1 □ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3):
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3):
Jenj blong wanwan kaontri
Change picture to Vanuatu environment
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 16. Cause and effect, reasoning inference: save talemaot ifek blong hao wan samting i save hapen long wan nara samting.
Materiol
1. Wan sap pensil 2. Wan balun oli bloemap finis Wanem blong
mekem
Asesa i askem pikinini wanem bai happen sipos yumi stikim balun wetem sap pensil ia.
Note. No letem pikinini traim stikim balun. Item
Administration 1. Asesa i talem Plis talem long mi wanem bai Asesa i Mekem happen sipos wan sap pensil i
stikim balun ia.
1. Asesa i holem balun mo pensil nao i kiaman blong stikim balun.
Hao blong makem mo komens
Talem stret wanem bai happen sipos yu stikim balun wetem sap pensil.
□ 0 □ 1
Total (Max.1):
Tingbaot blong raetem daon ansa blong pikinini
Jenj blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 17. Cause and effect, reasoning inference: save talem season mo weather Materiol
PIKJA BUK1. Wan gel i werem klos blong ko swim :
Wanem blong
mekem Asesa i soem ol pikja mo askem pikinini blong talem wanem kaen weather.
Item
Administration 1. Asesa i talem Luk klos pikinini ia i werem. Asesa i Mekem Hemia i talems se wanem kaen
dei o weather nao I stap long pikja ia?
2. Luk pikja ia, hem i talem wanem kaen dei o weather blong mekem pikinini i werem kaen klos ia?
Stret ansa blong Pikja 1: hot o summer;
Stret ansa blong Pikja 2: kolkol or winter.
1. Asesa i soem fas pikja.
2. Asesa i soem namba tu pikja.
Hao blong makem mo komens
Talem hot or sama
Talem kolkol or winta
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.2): Jenj blong
wanwan kaontri
Jenjem ol klos blong I stret long Vanuatu
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 18. Save talem wanem bai hapen mo komperem blong solvem sam problem Materiol
1. Wan blok wud.
2. Wan ston sem saes olsem blok
Wanem blong
mekem Asesa i askem pikinini blong talem wij wan bai flot long wota
Item
Administration 1. Hemia wan pis wud mo hemia Asesa i talem Asesa i Mekem wan piss ton. Talem long mi wij
wan bai flot sipos mi putum long wota?
1. Asesa i soem long pikinini wan blok blong wud mo wan pis ston.
Hao blong makem mo komens
Save talem se bai wud i flot.
□ 0 □ 1
Total (Max.1): Jenj blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 19. Concepts blong taem mo spes: save ridim klok o sam nara masin blong talem taem (stop askem kwestin 2 mo 3 sipos pikinini i no skorem wan poen long Kwestin 1).
Materiol
PIKJA BUK1) 5:00; 2) 9:00; 3) 3:30 : Pikja blong fes blong trifla klok we i gat tufla han: Wanem blong
mekem Asesa i soem fes blong 3 klok wan by wan mo askem pikinini blong talem wanem taem long klok. Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Wanem nao taem klok istap
some?
1. Asesa i soem wan pikja blong klok fes taem afta nara pikja blong klok bihaen. Asesa i mas haedem tu narafala pikja blong klok taem hemi askem kwesten long pikinini long wan pikja blong klok.
Hao blong makem mo komens
Correct answer: 5:00 (Stop sipos ansa i no stret)
Correct answer: 9:00
Correct answer: 3:30
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3): Jenj blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 20. Tingting blong taem mo spes: Save talem posison blong wan samting mo olsem wanem long narafala samting
Materiol
1.2. Wan Blok. Wan jea (I stap finis insaed long rum). Wanem blong
mekem
Asesa i askem pikinini blong putum ol bloks long ol difdifren ples we pikinini i no save luk. Mekem sua se pikinini i mas stanap blong wokbaot blong ansarim kwesten.
Item
Administration 1. Plis putum blok long jea (NO Asesa i talem Asesa i Mekem GIVIM POEN)
2. Putum blok andanit long jea
(NO GIVIM POEN)
3. Plis putum blok long raet saed blong jea.
4. Plis putum blok long left saed blong jea.
Note. Mas askem kwestin long oda ia.
Hao blong makem mo komens
Putum blok long saed saed blong jea antap long jea o saed long hem.
Putum blok long left saed blong jea antao long jea o long saed I oraet.
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.2): Jenj blong
wanwan kaontri
Domain Cognitive Development [Lanem Blong Save]
Item 21. Talem nem blong ol difren kaen nem blong ol difren shapes (No askem kwestin 2 sipos pikinini i no skorem wan poen long Kwestin1; no askem kwestin 3 sipos pikinini i no skorem poen long Kwestin 2)
Materiol PIKJA BUK: wan pija wetem 8 difren shapes insaed
Wanem blong
mekem Asesa I poen long ol sep wan by wan mo askem pikinini blong talem nem blong sep ia.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Wanem nem blong sep ia?
1. Asesa I poen long wanwan sep long oda ia: sekol, traeankol, sekol, rektankol, sta, ofol, haf –sekol, hexakon.
Hao blong makem mo komens
Save nem blong 3 sep
Save nem blong 4 kasem 6 sep
Save nem blong 7 o 8 sep
(Sapos pikinini i kasem had kwestin i raet tija i mas presem pikinini long hadwok blong hem)
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3):
Jenis blong
wanwan kaontri
Sosel mo Imosenol Developmen i Stat Long Ples ia
Item 22. Save ol infomesen long saed blo sosel identiti mo sosel rilesen: Save gud hamas yia blong hem wan
Wanem blong usum
Nogat eni samting.
Wanam blong mekem
Asesa i askem pikinini se i gat hamas yia
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Plis traem talem long mi se gat hamas yia?
Stret ansa: pikinini i save talemaot hamas yia hemi gat o hem i save usum finga blong hem blong soem hamas yia hem i gat. Ansa blong hem i mas stret oltaem.
Hao blong makem mo komens
Pikinini i save gud hamas yia hem i gat. (Sipos pikinini i talem yia blong hem i difren long hamas finga hem i usum blong soem hamas yia hem i gat, Asesa i mas putum poen lo wanem pikinini i talem)
□ 0 □ 1
Total (Max.1):
Jenis blong wanwan kaontri
Domain Sosel mo Imosenol Developmen
Item 23. Save gud infomesen lo saed blong sosel identiti mo sosel rilesen: Pikinini i save talemaot o talem lo nara pikinini nem blong papa mo mama blong hem
Wanem blong
usum Nogat
Wanem blong mekem
Asesa i askem nem blong papa mo mama blong pikinini. Ol kwestin bae oli save difren folem fasin mo laef we pikinini i stap long hem-‐jekem
demographic questenair.
Administration 1. Wanem nem blong mama blong yu?
2. Wanem nem blong papa
blong yu? (Traem askem kwestin wan taem nomo) Plis talem nem blong papa o mama blong yu.
3. (sipos pikinini i talem se nem blong mama blong hem I “mama”) Askem se ol nara man oli singaotem hem wanem?
Hao blong makem mo komens
Givim nem blong mama mo famli nem blong hem (akseptem sot nem o nik nem blo mama olsem
Catherine be pikinini i singaotem hem Kate or Leisongi hemi Lei.)
Givim nem blong papa mo famli nem blng hem(akseptem sot nem o nik nem blong papa olsem David be pikinini i singaotem ham Dave)
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.2):
Jenis blong wanwan kaontri
Domain Sosel mo Imosenol Developmen
Item 24. Ol gudfala fasin wetem ol nara pikinini we oli gat sem yia: Pikinini i save talem nem blong ol pikinini we oli stap pleplei tugeta
Wanem blong
usum Nogat.
Wanem blong
mekem Asesa i askem long pikinini nem blong ol pikinini we hem i stap pleplei wetem. Item
Administration 1. Traem talem nem blong tu fren Asesa i talem Asesa i Mekem blong yu we yu stap pleiplei
wetem. No givim nem blong brata o sista blong yu be blong tufala fren blong yu.
2. Talem nem blong tufala nara
fren blong yu we yufala stap pleplei tugeta.
3. Yu save talem nem blong
samfala nara fren blong yu we yufala stap pleplei tugeta?
Ol ansa we yu no mas akseptem: nem blong ol katun we pikinini i stap wajem long TV.
Hao blong
makem mo komens
Pikinini I givim nem blong 1-‐2 pikinini we hem I pleplei wetem
Pikinini i givim 1-‐2 narafala nem blong tu narafala pikinini
Pikinini i givim sam mo nem blong ol fren blong hem
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3):
Jenis blong
wanwan kaontri
Domain Sosel mo Imosenol Developmen
Item 25. Save gud ol gud fasin we oli mas soem long ol bigfala man: Pikinini i save talemaot ol gudfala fasin blong soem long ol bigfala man
Wanem blong usum
PIKJA BUK:
1. Wan olfala woman wetem hevi basket kakai mo wan pikinini.
2. Wan mama i givim wan presen long wan pikinini.
Wanem blong
mekem Asesa i soem wan pija long pikinini mo i askem long pikinini se wanem stret fasin nao pikinini i mas mekem o stret toktok blong talem.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Lukluk gud long pikja ia. Yu luk pikinini ia. I gat wan olfala woman ia. Wanem nao bai yu shud talem o mekem long olfala woman ia sipos yu nao pikinini ia?
2. Insaed long pikja ia i gat wan mama i stap givim wan plet kakai long wan pikinini. Sipos yu yu pikinini insaed long pikja ia, wanem nao bae yu talem long mama ia?
Ansa we i gud ansa blong fes pija: pikinini i askem blong karem hevi basket blong olfala woman ia. Ansa we I gud: ansa blong seken
1. Asesa i soem pikinini fes pija.
pikja: pikinini i talem tankio long presen.
Hao blong
makem mo komens
Pikinini i save wanem blong mekem o i talem taem hem i luk wan bigfala man.
PikininiiI save wanem blong talem taem wan bigfala man i givim wan samting long hem.
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.2):
Rimemba blong raetemaot ansa we pikinini i givim long yu Jenis blong
wanwan kaontri Old woman carrying a heavy basket replace elderly lady standing inside a bus.
Domain Sosel mo Imosenol Developmen
Item 26. Save hao blong askem help long wan bigfala man: Askem help long wan big man taem hem I stap long trabol.
Wanem blong usum
PIKJA BUK:
1. Wan smol gel I katem finga blong hem.
2. Wan smol gel I lusum mama blong hem long maket.
Wanem blong mekem
Asesa I soem pija long wanwan pikinini mo askem pikinini blong talem long hem hao nao pikinini insaed long pija I shud askem help long bigfala man
Item
Administration 1. Lukluk gud long pija ia. Wan Asesa i talem Asesa i Mekem smol gel I bin katem finga
blong hem mo blad I stap ron. Who nao hem I shud askem help long hem? (Wet long wan ansa) Wanem help nao pikinini I shud askem long wan big man? (sipos wan ansa nomo)-‐askem wanem nara help pikinini I save askem?
2. Lukluk gud long pija.Wan
pikinini I no save faenem mama blong hem long
maket.Wanem kaen help nao hem I shud askem? (sipos pikinini I givim wan ansa nomo) Wanem bakeken nao pikinini I save askem?
Ansa we I raet blong pija 1:Hu nao pikinini I jusum blong I askem help long hem: Famili memba,
haosgel,o dokta,etc.;Wanem stret blong talem o soem:kam luk wanem I happen; askem
plasta;talemaot long bigfala man se hem I bin katem hem wan. Ansa blong pija 2: Talemaot long ol nara bigfala man we oli stap
kolosap; singaotem polis; askem wan man blong tekem hem I go long haos; givim nem mo ples we I silip long hem long wan bigfala man.
Ansa we I no stret blong pija 2:Mi wantem go long haos
1. Asesa I soem pikinini I pija 1.
2. Asesa I soem pikinini pija 2.
makem mo komens
hem taem hem I katem finga blong hem
Save wan kaen help taem hem i katem finga blong hem.
Save wan nara kaen help blong askem taem hem i katem finga blong hem
Save wan kaen help blong askem sapos hem i lusum mama blong hem
Save wan nara help blong askem sapos hem i lusum mama blong hem.
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.5):
Rimemba blong raetemaot ansa blong pikinini Jenis blong
wanwan kaontri More blood Change girl lost in the street to girl lost in the market
Domain Sosel mo Imosenol Developmen
Item 27. No gat tinktink se hem i boss; pikinini i mekem wanem we nara man i talem: save usum tinktink blong nara man
Absence of egocentrism; perspective taking: can take on another person’s viewpoint Wanem blong
usum
PIJA BUK:
1. Ol pikinini oli stap klapem han long wan smol gel.
2. Fofala (4) fes blong sem gel; wan we taem hem i hapi, harem nogud, i kros, mo hem i sek long wan samting..
Wanem blong mekem
1. Asesa i soem pikja long pikinini mo i askem se wanem nao pikinini insaed long pija i stap filim. (no fosem pikinini blong ansa. Scorem fes ansa we pikinini i givim)
2. Asesa i soem pija blong ol difren filing we smol gel insaed long pikja i stap go tru long hem mo i askem long pikinini blong i pointem stret wan long hem.
Item
Administration Asesa i talem Asesa i Mekem
1. Ol pikinini oli stap klapem han long wan smol gel long pikja Wanem kaen filing nao yu tink
1. Asesa i soem pikinini pikja 1.
se smol gel ia i stap filim? (Makem wan poen long ansa we pikinini i givim)
2. No mata wanem pikinini i
talem, talem long pikinini se “smol gel i glad”. Wij wan pija i soem se smol gel i glad? Yu soem long mi.
Ansa we i raet: Pikinini i hapi, i glad o i praod.
2.Asesa i soem pikinini pikja 2
Hao blong makem mo komens
Pikinini i givim wan ansa long pikja we ol nara pikinini oli stap klapem han long wan smol gel
Pikinini i poentemaot HAPI FES blong smol gel insaed long pija
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.2):
Rimemba blong raetemaot ansa blong pikinini Jenis blong
wanwan kaontri Change girls’s dressing to suit Vanuatu cultural dress up – mother hubbard
Domain Sosel mo Imosenol Developmen
Item 28. Gudfala fasin blong hao blong wok tugeta wetem ol pikinini long sem yia grup: filim mo luk save trabol blo narawan mo save wanem blong mekem.
Wanem blong usum
PIKJA BUK:
1. Wan smol gel i stap cry from i no save faenem pleplei blong hem. 2. Fo fes blong sem gel; taem we hem i hapi, i harem nogud, i kros, mo
ham i sek long wan samting . Wanem blong
mekem
Asesa i soem pikja long pikinini mo i askem long pikinini se wanem nao bae pikinini i mekem blong mekem smol gel i nomo krae. Asesa i karem pikja blong fofala difren fes blong smol gel mo i soem long pikinini mo askem pikinini i soem wanem stret filing smol gel long pija 1 i stap filim.
Item
1. Lukuk gud long pikja ia. Smol gel ia i stap krae from hem i no save faenem pleplei blong hem. Wanem nao yu tinkse hem i stap filim?
2. Yu save poentemaot pikja we yu
tinkse i semak long wanem smol gel i stap filim?
3. Wanem nao yu tinkse yu save
mekem blong helpem smol gel ia i nomo krae?
4. (Sipos i gat wan ansa nomo) –Wanem mo nao yu save mekem blong helpem hem?
Ansa we i stret: Lukaotem pleplei, serem pleplei wetem hem, askem wan bigfala man blong i helpem yumi blong lukaotem pleplei ia, kamfotem smol gel ia
Ansa we i no stret: “Talem pikinini ia blong i no mas krae” be yu no gat sori long hem, askem “wanem i rong” from se pikinini i save finis wanem nao emi problem.
1. Asesa i soem pikja 1 long pikinini.
2. Asesa i soem pikja 2 long pikinini
Hao blong makem mo komens
Pointemaot fes blong pikinini we i harem nogud – SAD fes.
Givim wan ansa long hao blong stopem pikinini ia blong i nomo krae
Givim wan mo ansa blong stopem pikinini blong i nomo krae
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
□ 0 □ 1
Total (Max.3):
Rimemba blong raetemaot ansa blong pikinini
Jenis blong
wanwan kaontri Change of features of children to Ni Vanuatu
Domain Sosel mo Imosenol Developmen